Kosjalaul

Nüüd kõik mured maha jätsin,

kosja asjad korda seadsin.

Pudelitest polnud puudust,

neid oli küllalt koju toodud.

Leidsin kapist mitu tükki,

nende sees oli peetud kõiki

tökatit ja tuleõli,

mis sest haisust tunda oli.

Vett mina mõõtsin mitu pange,

et see viin ei juhtuks kange.

Kui pruudil' kanget pakkuda,

ta õpib jooma, lakkuma.

Siis mina panin piibu näkku,

saani ette kõrvi täku.

Külanaised nähku imet,

et mul täna kosjaamet.

Sõitsin muudkui trilla-tralla

Mari taadi akna alla.

Küll sääl toodi siirupit

ja siirupit ja viirukit

ja terve vaagen kanamune,

kõik sa, väimees, nahka pane.

Kui söön end veidi paksemaks,

siis paistan nagu mõisasaks.

Mis nüüd rohkem aega viita,

võtan ennast äial' kiita.

Anna mulle oma Mari,

mul on uur ja vihmavari,

taskus kannan suured sajad,

kaukas kahekordsed majad.

Mari kuulis seda juttu,

supsas minu saani ruttu.

Ai sina lulli inni-pinni,

kohe krapsti kaelast kinni.

Mis asja peale kihla vean,

et varsti pulmad ära pean!